Warning: Undefined array key "file" in /data01/virt98264/domeenid/www.eadse.ee/htdocs/wp-includes/media.php on line 1686
Warning: Undefined array key "file" in /data01/virt98264/domeenid/www.eadse.ee/htdocs/wp-includes/media.php on line 1686
Kokkuvõte WADA hariduskonverentsist 24. ja 25. oktoobril 2018
Oktoobri lõpus toimus Pekingi lähedal Hiinas teine ülemaailmne antidopingu hariduse konverents, esimene samalaadne toimus Kanadas 2015. aastal. Eesti Antidopingut esindas koolitusjuhi ülesandeid täitev Elina Kivinukk. Silmatorkav oli konverentsi rahvusvaheline mastaap. Kui Euroopa tasandil on antidopingu haridustemaatikat arutatud ning ühiselt arendatud, siis siinne platvorm on laiem – osalejaid on loomulikult Hiinast, aga ka Aserbaidžaanist, Kanadast, Lõuna-Koreast, Taist jm.
Kuigi konverentsi teemapüstitus oleks võinud olla kitsam ja kahe päeva sisse püüti haarata ehk liiga lai diapasoon teemasid, on allpool toodud nii üldisemaid seisukohti, mis konverentsilt kõlama jäid, kui ka konkreetsemaid leide, kuidas antidopingu haridustööd paremini teha. Positiivsena võib välja tuua, et konverentsi teemakäsitlus lähtus teaduspõhisusest.
Üldisemad seisukohad:
– Haridustegevuse ülesehitus peab lähtuma sportlaste huvidest. Sama toob välja ka WADA sportlaskomisjoni poolt väljatöötatav harta: sportlastel on õigus antidopingu haridusele. Sportlasi tuleb kaasata ka haridusmaterjalide väljatöötamisel.
– Andrea Petroczi uuringutest selgub, et dopingu tarvitamise motiivid ei vastandu puhta spordi motiividele. Dopingut tuleb vaadelda pigem stressorina spordikeskkonnas, mille suhtes tuleb kujundada toimetulekumehhanismid. Doping on oht spordile ning praeguse seisuga ei valmista antidopingu haridus sportlaskonda piisavalt ette. Hetkel on antidopingu haridus pigem põgus kohtumine „ristikese pärast“ (tick-box exercise), kus jagatakse pastakaid ja joogipudeleid ning selgitatakse, mis on keelatud ainete nimekirjas. Pigem tuleb sportlasi vaadelda tervikuna, alustada harimist varasemas eas.
– Nendel teemadel traditsiooniline külaline Sue Backhouse Leeds Becketti ülikoolist tutvustas mõistet „dopogeeniline keskkond“. Doping on keskkondlike tingimuste ja võimaluste tagajärg ning mitte üksnes inimese enda isiklik vale valik. Tõstatas ka küsimuse spordiorganisatsioonide usaldamisest – kes on sportlase meelest piisavalt usaldusväärne, et jagada dopingu tarvitamise praktikaid enda kogukonnast.
– Amanda Hudson Suurbritannia antidopingu agentuurist väitis: kõik sportlased alustavad sportimist puhtalt. Hariduse ülesanne on neid sel rajal hoida. Reeglid ei motiveeri käitumist. Tähelepanu tuleb pöörata ka mõjutajatele, mis/kes sportlaskarjääri jooksul muutuvad. Tuleb ära tunda haavatavad kohad. „Dopers are made, not born.“
– Alates 2021. aastast hakkab kehtima rahvusvaheline standard hariduses, mis reguleerib miinimumpõhimõtted, kuidas antidopingu valdkonnas peaks haridustööd tegema.
– Professionaalsuse küsimus – tulemuste haldamises on professionaalid juristid, TUE-de puhul meditsiinieksperdid, kes aga hariduses? See professionaalsus on täna antidopingu puhul puudu või selgelt määratlemata.
– Erinevate riikide reaalsust aitasid mitmekesistada piirkondlikud antidopingu agentuurid (lühendina RADOd), mis on moodustatud mitme riigi peale ning kus sageli tegutseb üks spordiadministraator 4-17 riigi kohta.
Konkreetsemad leiud:
– Uuringud on näidanud, et inimese väärtused kujunevad välja 21-ks eluaastaks. Pärast seda muutuvad väärtused vaid oluliste elusündmuste mõjul.
– USADA on välja andnud nö „rahakotikaardi“ (wallet card), mida sportlased saavad anda arstidele. Kaart toob välja sagedasti otsitud ravimid ravimite andmebaasist, mis on spordis lubatud ja mis mitte.
– USADA on välja töötamas sportlaskoolitajate (athlete presenter) programmi – viie aasta pärast on kõik koolituste läbiviijad sportlased, kellel on endal isiklik kogemus antidopingust, nt dopingukontrollist.
– Singapuri näide koolitusest spordivaldkonnas Game for Life
– Projekt REACT, mis pakub tudengitele oskusi ja tõstab nende enesekindlust, et sekkuda võimalikku dopingu tarvitamise olukordadesse. Projekti üks eeldustest on, et tudengisportlased on järgmine põlvkond eliitsportlasi, nii et nendesse tuleb tähelepanelikult suhtuda. (Plaan ülikoolides läbi viia kahesessioonilised programmid, mida aga hinnati ülikoolide poolt logistilistelt liiga keeruliseks läbi viia)
– Austraalia näide hariduspõhimõtte sõnastusest: enhancing learning through inquiry, engagement and relevance
– Tehnikavidin koolitussessioonide läbiviimiseks – Zeetings.com
– Austraalias plaanis kavandada lapsevanemate minikursus
– Austraalia dopingukontrolli VR-rakendus muutub avalikuks, vaid vaja vastavad prillid osta
Kokkuvõtte koostas Elina Kivinukk 26. novembril 2018.
