Sportlase bioloogiline pass (Athlete Biological Passport ehk ABP) on isikustatud vahend, et jälgida sportlase biomarkerite muutumist pikema perioodi vältel. ABP võimaldab tuvastada sportlase biomarkerite kõrvalekaldeid individuaalsest normist. Bioloogilisel passil on erinevad osad. Verepassi on WADA kasutanud 2006. aastast, 2014. aastal töötati välja steroidiprofiilid ja tulevikus kavandatakse ka hormoonide passi väljatöötamist. Tänaseks on juhtumeid, kus Rahvusvaheline Spordiarbitraaži kohus on juba arvestanud bioloogilise passi andmeid, niisiis on see tunnustatud võte dopinguvastases võitluses.
Eesti Antidopingus on verepass kasutusel aastast 2012. Vahendite puudusel tehakse verepassi 2-6 sportlasele kogu testimisbaasist.
Loe põhjalikumalt WADA kodulehelt.
