EAD asukohainfo rikkumiste menetlemine

Asukohateabega seotud rikkumiste menetlemine

Sportlastelt asukohateabe kogumine ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, et korraldada tõhusat ja tulemuslikku etteteatamata testimist (et testimine oleks tõhus, peab see toimuma võimalikult ootamatult).

 

Allpool on selgitatud täpsemalt, kuidas Eesti Antidoping (EAD) menetleb asukohateabega seotud rikkumisi – nii testimiselt puudumist (missed test) kui ka asukohateabe esitamata jätmist (filing failure). Üldine käsitlusviis on mõlema rikkumise korral sama. Dokument kirjeldab Eesti Antidopingu töökorraldust asukohateabega seotud rikkumise menetlemisel, aluseks on võetud rahvusvaheline testimis- ja uurimisstandard[1] ning tulemuste haldamise juhend[2].

Üldine asjade käik asukohateabega seotud rikkumiste menetlemisel

 

Asjaolude kaalumine ja otsuse langetamine

Kui sportlane pole esitanud korrektset asukohateadet, võidakse seda käsitada asukohateabe esitamata jätmisena ja/või (kui asjaolud annavad selleks põhjust) proovi võtmisest kõrvalehoidmisena (koodeksi artikkel 2.3) ja/või dopingukontrolliga manipuleerimisena (koodeksi artikkel 2.5). Seetõttu on oluline, et kõiki juhtumiga seotud asjaolusid kaalutakse hoolikalt. Asjaoludena tulevad arvesse testija aruanne ja testija suuline lisaselgitus, lisateave EAD testijuhilt (kui vaja), sportlase selgitus, lisateave spordialaliidult (kui vaja) jmt.

 

Sportlane võidakse asukohateabe esitamata jätmises (filing failure) süüdi tunnistada üksnes juhul, kui EAD tõendab kõikide järgmiste asjaolude esinemist:[1] a) sportlast teavitati nõuetekohaselt registreeritud testimisbaasi kuulumisest; b) sportlane ei täitnud nõuet tähtajaks; c) sportlase rikkumine oli põhjustatud vähemalt hooletusest (kui sportlane ei ole teavitamisele vaatamata nõudeid täitnud). Viimatinimetatud eeldust saab sportlane ümber lükata vaid juhul, kui ta tõendab, et rikkumist ei põhjustanud ega soodustanud tema hooletu käitumine.

 

Samalaadsed põhimõtted kehtivad ka testimiselt puudumise (missed test) rikkumise määramisel[2]: a) sportlast tuleb nõuetekohaselt teavitada kuulumisest registreeritud testimisbaasi; b) testija üritab sportlast testida asukohateates määratud kohas ning ajal; c) määratud 60-minutilise ajavahemiku vältel teeb testija mõistlikke pingutusi, et sportlast leida, v.a sportlasele testimisest etteteatamine[3]; d) sportlase rikkumine on põhjustatud hooletusest.

 

On soovitatav, et sportlane koostab seletuskirja, kus kirjeldab juhtumi üksikasju, et näidata oma koostöövalmidust ning et asjade käigust jääks kirjalik jälg (näidis). Sportlane võib lisada kõik vajalikud dokumendid ja materjalid, mis toetavad tema selgitust ning aitavad Eesti Antidopingul asjaolusid õiglaselt hinnata. Vajaduse korral võib paluda selgituste esitamiseks ajapikendust.

 

Kui EAD on saanud sportlaselt seletuskirja, võib ta kohe otsustada, et tegemist oli asukohateabega seotud rikkumisega, juhul kui sportlase selgituses toodud näide on samalaadne mõnega alltoodud näidetest, mis on esitatud tulemuste haldamise juhendis[4]:

  1. sportlane ei saa vabandada testimiselt puudumist sellega, et ta uksekell ei töötanud, tal olid kõrvaklapid peas või ta oli duši all;
  2. sportlane ei saa vabandada testimiselt puudumist sellega, et ta oli spordikompleksi ujulas, aga oli asukohateates märkinud, et on sama spordikompleksi jõusaalis;
  3. sportlane ei saa vabandada testimiselt puudumist sellega, et tema treener muutis viimasel minutil treeningupaika või et tema meeskond või spordialaliit nõudis, et ta oleks teises kohas;
  4. autoõnnetus või meditsiiniline põhjus on piisav vabandus, kui sportlane suudab tagantjärele tõendada, et tal ei olnud võimalik oma asukohateavet kiiresti muuta.

 

EAD võib kohe otsustada, et tegemist ei olnud asukohateabega seotud rikkumisega, juhul kui sportlane suudab tõendada, et ta tegi jõupingutusi asukohateabe uuendamiseks, aga temast olenematutel asjaoludel see ei õnnestunud (nt ADAMS ei töötanud). Eesti Antidopingul on õigus küsida asjaolusid kinnitavaid tõendeid (nt ekraanitõmmist ADAMSi veateatest).

 

Kui ülaltoodud asjaolusid sportlase seletuskirjas ei ole, kaasatakse arutellu kolmas isik (nt Eesti Antidopingu nõukogu liige või Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi liige), kes esitab juhtunu kohta oma arvamuse. Selle põhjal teeb Eesti Antidoping otsuse ning teavitab sportlast nõuetekohaselt (nagu näevad ette testimis- ja uurimisstandard ning tulemuste haldamise juhend).

 

Otsuse halduskorras läbivaatamine[5]

Asukohateabega seotud rikkumise kohta tehtud otsust on võimalik kõigil asjaosalistel vaidlustada. Sel juhul vaatab asjasse puutumatu kolmas isik (nt Eesti Antidopingu nõukogu liige, Eesti dopinguvastase distsiplinaar- või apellatsioonikolleegiumi liige ja/või liikmed) kõik asjaolud üle ja esitab oma arvamuse[6].

 

Lõpetuseks

Eesti Antidoping peab oluliseks puhaste sportlaste kaitset ja hindab sportlaste koostööd. Asukohateabe esitamine sportlase poolt on oluline selleks, et võistlusvälist testimist paremini planeerida. See on ka sportlase võimalus näidata oma koostöövalmidust dopinguvastases võitluses ning Eesti Antidoping teeb seepeale kõik omapoolsed pingutused, et kaitsta puhtaid sportlasi.

 

Lisainfo: Elina Kivinukk, elina.kivinukk@antidoping.ee

 

 

Dokument on koostatud jaanuaris 2017. Eesti Antidopingul on õigus dokumendi tingimusi muuta kooskõlas testimis- ja uurimisstandardi ning tulemuste haldamise juhendiga. Kui dokumendis on vastuolusid nimetatud standardi ja juhendiga, kehtivad viimati nimetatud dokumendid.

Loe kogu teksti PDF-dokumendis Asukohainfo rikkumiste menetlemine

 

[1] Siin on kasutatud allikana testimis- ja uurimisstandardi lisa I punkti I.3.6, kuid teksti on lihtsustamise huvides lühendatud.

[2] Vt täpsemalt testimis- ja uurimisstandardi lisa I punkti I.4.3.

[3] Kui sportlast ei leita hoolimata testija jõupingutustest ning 60-minutilise ajavahemiku lõpuni on jäänud viis minutit, võib testija sportlasele helistada. Kui sportlane vastab kõnele ja on määratud asukohas (või selle vahetus läheduses) koheseks testimiseks kättesaadav, peaks testija sportlase ära ootama ja võtma temalt proovi nagu tavaliselt. Testija peab dokumenteerima kõik asjaolud, mis viitavad sellele, et telefonikõne ja proovi võtmise vahelisel ajal võidi sportlase vere või uriiniga manipuleerida. Kui sportlane vastab testija kõnele, kuid ei ole määratud kohas ega selle vahetus läheduses, peab testija esitama ebaõnnestunud katse aruande. Vt täpsemalt testimis- ja uurimisstandardi lisa I punkti I.4.3 alapunkti c.

[4] Täpsemalt juhendis, mis on esitatud asukohateabega seotud rikkumiste menetlemist kirjeldavas lisas K „Results Management of Whereabouts Failures“, punktid 2.4.3.2–2.4.3.5: https://www.wada-ama.org/en/resources/world-anti-doping-program/guidelines-results-management-hearings-and-decisions.

[5] Vt täpsemalt testimis- ja uurimisstandardi lisa I punkti I.5.2.

[6] Tagamaks sõltumatust ja juhtumi konfidentsiaalsust, on Eesti Antidoping kasutanud kolmanda isikuna ka rahvusvahelise katusorganisatsiooni iNADO töötajat.

 

 

 

[1] Eestikeelne versioon on aadressil https://www.antidoping.ee/regulatsioonid/rahvusvahelised-standardid/; tõlkeerinevuste korral kehtib WADA kodulehel olev ingliskeelne versioon https://www.wada-ama.org/en/resources/world-anti-doping-program/international-standard-for-testing-and-investigations-isti-0. Asukohateabega seotud rikkumisi käsitleb üksikasjalikumalt lisa I „Koodeksi artiklis 2.4 sätestatud asukohateabega seotud nõuded“.

[2] Juhend on välja antud inglise keeles, asukohateabega seotud rikkumiste menetlemist kirjeldab lisa K „Results Management of Whereabouts Failures“: https://www.wada-ama.org/en/resources/world-anti-doping-program/guidelines-results-management-hearings-and-decisions.