Antidoping ja andmekaitse

Aprilli algusest keskpaigani on Eesti Antidoping (EAD) detailsemalt tegelnud andmekaitse küsimustega. Saadetud on arvamusavaldus avaliku sektori esindajatele (Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium ja Andmekaitse Inspektsioon) ning tehtud sõnastusettepanek võimalikuks Spordiseaduse par 11 muudatuseks. Lisaks on WADA täiendamas eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse rahvusvaheline standardit, millele EAD andis tagasisidet nii Brüsselis toimunud EL spordi töörühma kui ka WADA konsultatsiooniplatvormi kaudu.

 

Eesti Antidopinguga seotud andmekaitse küsimustes pöörduda elina.kivinukk@antidoping.ee

 

WADA regulatsioon ja valitsuse roll seda toetada

Eesti Antidoping töötleb isikuandmeid vastavalt Maailma antidopingu agentuuri (WADA) eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse rahvusvahelisele standardile.

Maailma dopinguvastane koodeks sätestab (art 14.6), et „Dopinguvastased organisatsioonid võivad koguda, säilitada, töödelda või avaldada sportlaste ja muude isikute isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning juhul, kui see on vajalik ja kohane koodeksi ja rahvusvaheliste standardite (sealhulgas eelkõige eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse rahvusvahelise standardi) alusel dopinguvastaste toimingute tegemiseks.“ Seejuures on viidatud koodeksi artiklile 22.2, mis puudutab valitsuste rolli: „Iga valitsus kehtestab õigusaktid, regulatsiooni, eeskirjad või haldustavad dopinguvastaste organisatsioonidega koostöö tegemiseks ja teabe jagamiseks, samuti andmete vahetamiseks dopinguvastaste organisatsioonide vahel koodeksis sätestatud korras”.

 

Antidopingu valdkond kui avalik huvi

Eelmise aasta (2017) sügisel Euroopa Komisjoni tellitud ja Tilburgi Ülikooli läbiviidud uuringus soovitatakse riiklikku regulatsiooni lisada isikuandmete töötlemise õigus ning siduda selle olulise avaliku huviga (substantial public interest).

Konkreetne näide antidopingust kui avalikust huvist on 2018. aasta jaanuaris lõpptulemuse saanud Euroopa Inimõiguste Kohtu juhtumist, kus leiti, et sportlastelt asukohainfo küsimine on õigustatud, et võiks toimida etteteatamata testimine. Kohus juhtis tähelepanu, et dopinguvastane võitlus toimub avalikkuse huvides ning et olemasolevate dopinguvastaste eeskirjade lõdvendamine või nende kehtetuks tunnistamine tooks dopinguvastase võitlusele kaasa märkimisväärse ohu.

Suurbritannias on hiljuti vastu võetud seadus, mis toob antidopingu valdkonna eraldi välja kui olulise avaliku huvi.

 

Näiteid andmete töötlemisest

Eesti Antidopingu (EAD) igapäevapraktikast on toodud mõned näited, mis laadi (delikaatseid) isikuandmeid töödeldakse.

Isikuandmete kirjeldus Selgitus ja säilitamisaeg Näide
Raviotstarbelise loa väljastamine Kui sportlasel on vaja kasutada ravimit, mis sisaldab spordis keelatud aineid, saab ta taotleda raviotstarbelist erandit. Andmeid võib EAD säilitada 10 aastat. Sportlane tarvitab ravimit vähktõvest taastumiseks (seejuures ei anna see olulist eelist tema spordialal).
Sportlase asukohainfo Tippsportlased annavad andmebaasis ADAMS teada oma ööbimiskohad, treeningpaigad, ühetunnise ajavahemiku, kui nad peavad kindlasti olema testimiseks kättesaadavad. Andmeid võib EAD säilitada 18 kuud. Sportlast tuleb minna etteteatamata testima. Juhul, kui on täiendavat infot, et sportlane on tarvitanud keelatud aineid, võimaldab täpne asukohainfo testimist paremini planeerida. Kui sportlane ei ole määratud asukohas, võib ta saada hoiatuse.
Info säilitamine, mis on seotud võimaliku dopinguvastase reegli rikkumisega Andmeid võib EAD säilitada 10 aastat, seejuures ei pruugi see olla sportlase huvides, et infot säilitataks (nt kui sportlane soovib petta). Alaealist sportlast on karistatud dopinguvastase reegli rikkumise eest 2010. aastal. Kui ta rikub uuesti reegleid, on vajalik tuvastada, kas tegu on korduva rikkumisega (ka juhul, kui ta enam aktiivselt spordis ei osale, aga näiteks toob keelatud aineid maale).
Sportlase „õigus olla unustatud“ Seoses uue andmekaitsedirektiiviga võib tekkida juhtumeid, kus sportlane soovib oma varasema dopinguvastase reegli rikkumise ajalugu nö kustutada. Spordiringkonna huvides on vajalik see info siiski säilitada.

 

Spordiseaduse muudatus

Spordiseaduse paragrahv 11 sätestab, et sportlane ja treener on kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid ning et võistluskeeldu kandval sportlasel pole õigust stipendiumitele. Eesti Antidoping taotleb, et paragrahvi täiendataks isikuandmete töötlemisest lähtuvalt. Võimalik, et isikuandmete õigustatud töötlejaks võiks nimetada dopinguvastased organisatsioonid (mitte ainult Eesti Antidoping), mis hõlmab ka riiklikke spordialaliite, kes peavad samuti säilitama infot seoses võimalike dopinguvastaste reeglite rikkumistega enda spordialal.

 

Konsultatsioon WADA täiendatava rahvusvahelise standardi osas

Loe EAD kommentaare uue rahvusvahelise standardi kohta