WADA pöördumine sportlastele / Covid-19 Q&A

WADA pöördumine sportlastele

 

Seoses Covid-19 pandeemiaga tegi Maailma Antidopinguagentuur (WADA) pöördumise sportlastele, milles käsitleti Covid-19 viirusega seoses tekkinud küsimusi. Koostöös WADA sportlaskomiteega koostati nn „korduma kippuvate küsimuste“ dokument Q&A.

Q&A (Questions and Answers) näol on tegemist täiendava infoga lisaks eile rahvuslikele antidopingorganisatsioonidele läkitatud juhistele.

WADA president Witold Banka sõnul on antidopingu valdkonnas hetkel esikohal eelkõige tervis, turvalisus ja sotsiaalne vastutus. Jätkates võitlust Covid-19 viirusega keskendutakse just sportlaste ning puhta spordi säilimise eest vastutavate inimeste tervisele. “WADA teab kui raskes situatsioonis me kõik oleme ja see mõjutab tohutult sportlaste treenimis- ja võistlemisvõimalusi, kuna ülemaailmselt rakendatakse karme ja piiravaid meetmeid.”

WADA sportlaskomitee esimees Ben Sandford kommenteeris, et rasketel aegadel peavad kõik panustama, tagamaks nii enda kui teiste turvalisuse. “Oleme sportlased, ent ennekõike inimesed. On tähtis, et kuulaksime oma riigijuhte ja järgiksime riiklikult kehtestatud nõudeid, et takistada viiruse levikut ja suuremat mõju ühiskonnale. Q&A dokumendist leiavad sportlased vastused paljudele murettekitavatele küsimustele, mida meilt on uuritud. Samas on sportlastel tähtis teada, et testimine jätkub ning on vajalik, et suudaksime toimivat süsteemi säilitada nii suures mahus kui võimalik. WADA jätkab vajalike lünkade täitmist ning probleemkohtade välja selgitamist ning nõustab antidopinguorganisatsioone nende tegevuses niipalju kui võimalik.”

 

Q&A dokument annab vastused järgmistele küsimustele:

– dopingutestimise jätkamine

– riskide ennetamine ja viiruse leviku takistamine

– sportlaste asukohateabe edastamine

– TUE ehk raviotstarbeline erand ja sellega seonduvad küsimused

– dopinguvastaste organisatsioonide töö ja tegevuse säilitamine

– testijatega seotud enamlevinud küsimused

 

Alljärgnevalt eestikeelne kokkuvõte WADA Q&A sportlastele suunatud dokumendist, mille ingliskeelse versiooni saab alla laadida SIIT.

 

——————————————-

 

Head sportlased!

SARS-CoV-2 (Covid-19) levik mõjutanud suuresti tervise- ja sotsiaalvaldkondi, pannes riike rakendama koheseid ja võimalikult efektiivseid erimeetmeid – eesmärgiks peatada viiruse levik ning pehmendamaks selle mõjusid ühiskonnale. Maailma Antidopinguagentuur (WADA) ja globaalne dopinguvastane kogukond on seadnud esikohale rahvatervise, turvalisuse ja sotsiaalse vastutuse, reguleerides oma igapäevategevust vähendades erinevaid dopingualaseid programme ja tegevusi, sh testimist ja koolitusi. Teadvustame, et selliste väga vajalike tegevuste piiramine mõjutab omakorda sportlasi ja teame, et olukord on raske just sportlaste jaoks, kes on teadmatuses tuleviku osas ja kelle tegevused ning treeningud on pausile pandud või miinimumini viidud tänu rangetele erimeetmetele. Lisaks on tühistatud paljud reisimis- ning võistlemisvõimalused.

Alljärgnevad küsimused ja vastused annavad ettekujutuse ja vastavad spetsiifilisematele küsimustele, mis sportlastel seoses antidopingualase tegevusega praeguses olukorras tekkida võivad. Kui vajate rohkem informatsiooni, palume pöörduda kas oma spordialaliidu või otse oma riigi antidopinguorganisatsiooni poole. Olukord on alles arenemisjärgus ja on oluline teada, et nii WADA kui dopinguvastane kogukond jätkab võitlemist ootamatustega mis puudutavad tervist ja puhast sporti.

 

  1. Kas mind võib testida, olenemata piirangutest, mis puudutavad teiste inimestega kokku puutumist ja sotsiaalset suhtlemist? – Jah, kui riigis ei ole kehtestatud üleüldist liikumispiirangut kohalike ametivõimude poolt, võib endiselt sportlasi testida igal pool ja igal ajal.
  2. Kui mind testitakse, siis kuidas on nakatumisrisk miinimumini viidud? – Juhul kui testimine jätkub, rakendavad riiklikud antidopinguorganisatsioonid proovide võtmisel täiendavaid turvalisusmeetmeid, võttes arvesse nii kohaliku terviseameti kui WADA soovitusi ja juhendeid. Rohkem infot leiab WADA Covid-19 juhendist.
  3. Milliseid meetmeid riiklikud antidopinguagentuurid testimisel kasutusele võtavad? – Esiteks, läbi viiakse ainult kõige olulisemaid testimisi. Proove võttes peavad testijad pidevalt käsi pesema ja desinfitseerima ning kasutama iga kord uusi kummikindaid. Nii sportlane kui testija ja muu meditsiiniline personal peavad niikaua kui võimalik hoidma minimaalset soovituslikku sotsiaalset distantsi (2 meetrit).
  4. Mida peaksin tegema, kui kahtlustan, et olen nakatunud Covid-19 viirusesse? – Esikohale tuleb seada nii enda kui teiste ohutus. Esimeseks märksõnaks on isoleeritus (kodus püsimine ja füüsiliste lähikontaktide miinimumini viimine), teiseks pidev käte pesemine ja desinfitseerimine pluss kõik muud abinõud, mis on soovitatud tervishoiuorganisatsioonide poolt. Lisaks tuleb võimalikust nakatumisest kindlasti teatada oma kohalikku tervishoiutöötajat, saamaks vajalikku nõu ja abi. Antidopingu kontekstis peab nakatumisest informeerima riiklikku antidopinguagentuuri, vältimaks asukohateabe vääredastamist või edastamata jätmist ja vältimaks dopingukontrolli personali võimalikku nakatumist.
  5. Kas mul on endiselt vaja TUE taotleda, kui tegu on raviotstarbelise erandiga? – Jah, olenemata Covid-19 levikust ja erimeetmetest ei ole selles osas midagi muutunud. Niikaua kui tegutsed sportlasena, vastutad sina oma kehtiva TUE eest. Juhul kui sul on TUE taotlemisega raskusi (nt. liikumispiirang või on võimatu arstilt vajalikke dokumente kätte saada), siis tuleb kogu kirjavahetus arsti või teiste seotud isikutega alles jätta (dokumentatsioon säilitada, tõendamiseks) ning sellest kõigest teavitada kohalikku antidopinguagentuuri.
  6. Kui sportlasi ei testita regulaarselt, siis kuidas tagab WADA puhta spordi toimimise edaspidi kui Covid-19 olukord on laabunud? – WADA jälgib väga täpselt, kus ja millised testimismahud on vähenenud ning kui olukord laabub, on võimalik, et rakendatakse neil puhkudel täiendavat testimist ja testimise osakaalu omakorda suurendatakse.
  7. Kas ma pean endiselt asukohainfot edastama? – Jah, kui sinu kohalik antidopinguagentuur ei ole sulle vastupidist infot edastanud, siis peab asukohainfot edastama samamoodi kui varemgi.
  8. Kui olen karantiinis, isolatsioonis või tunnen muret, et testijad ei kasuta piisavalt ettevaatusabinõusid viiruse leviku edasikandumise suhtes, kas tohin testimisest keelduda? – Ei, kui just ei ole riiklikku üleüldist liikumispiirangut kehtestatud, millest kõik peavad kinni pidama. Testimine jätkub samamoodi kui varem ja ühtegi mõjuvat põhjust keeldumiseks ei ole. Testimisest keeldumisele või testiprotsessis mitte osalemisele/selle pooleli jätmisel/proovide rikkumisele järgneb antidopingualase tegevuse mõistes tavaprotsess – seda võetakse arvesse kui antidopingureeglite rikkumist.
  9. Kui testimismahud on praegu vähenenud, kuidas saan kindel olla et tavalise olukorra taastudes on puhas sport säilinud ja ma saan võistelda dopinguvabas keskkonnas? – Rahvatervise seadmine esikohale mõjutab loomulikult ka antidopingualast tegevust. Sportlastel on tähtis meeles pidada, et nii hetkel kui varem võetud proove säilitatakse vastavalt nõuetele ning analüüsitakse ka hiljem koos sportlase bioloogilise passiga. Hiljemgi võib selline kooslus või dopinguproov näidata keelatud aine tarvitamist praegusel perioodil. Kuigi testimismahte on vähendatud, saab sportlane näidata eeskuju ja panustada antidopingualase teabe levitamisele ja säilimisele, hoides end kursis uuema infoga nii WADAlt kui mujalt ja jagades seda teistega. Lisaks saab sportlane end harida WADA antidopingualastel veebikoolitustel, kasutades e-õppe platvormi AdEL.

WADA andis antidopinguorganisatsioonidele Covid-19 olukorra juhised

Seoses koroonaviiruse Covid-19 globaalse levikuga ja vajadusega tegutseda uues olukorras sarnaste põhimõtete järgi, andis WADA reedel, 20. märtsil k.a maailma riikide antidopinguorganisatsioonidele senisest oluliselt detailsemad käitumisjuhised. Dokument on kättesaadav siit .

 

Juhend on koostatud erinevate riikide antidopinguorganisatsioonide (ADO-de), rahvusvaheliste föderatsioonide ning suurvõitluste korraldajate ning teiste seotud organisatsioonide (nt. Rahvusvaheline Testimisagentuur ITA) ja akrediteeritud laborite ühtse tegutsemise vajadustest lähtudes. Juhendis määratletakse viisid, millisel parimal võimalikul viisil peaks antidopinguvaldkond antud olukorra keerulistes tingimustes tegutsema. ADO-de  juhised käsitlevad valdkondi, millele Covid-19 viiruse levik otsest mõju avaldab nagu sportlaste asukoha teavitamine, dopinguproovide kogumine ning laboritesse toimetamine, dopinguproovide analüüsimine, antidopingu-alased haridusprogrammid, antidopingu reeglite rikkumise uurimisprotsessid, raviotstarbelised erandid TUE-d ning muud tegevused, mida rahvusvaheline antidopinguprogramm ette näeb.

 

Ajal, mil enamus riike, sh Eesti,  rakendab viirusega võitlemiseks karme meetmeid, mõjutab tekkinud olukord oluliselt ka antidopingualaseid tegevusi ja kogu süsteemi tervikuna. Riigipiiride sulgemised, karantiinid, isoleerimised, lendude tühistamine, liikumispiirangud, kontorite sulgemine ja kavandatud spordiürituste ärajätmine takistavad antidopingualast igapäevatööd ülemaailmselt. „Spordimaailm on sunnitud rinda pistma ootamatu olukorraga ning paneb meid kõiki oma igapäevast tegevust ümber koordineerima. Siiski peame vaatama laiemat pilti, kaugemale antidopingust ja spordist – tegu on globaalse hädaolukorraga ja meie prioriteetideks peavad olema tervis, turvalisus ja sotsiaalne vastutus,“ ütles WADA president Witold Banka.

„WADA jätkab antidopinguorganisatsioonide nõustamist ja toetamist tervist säästval ja kaitsval viisil, eesmärgiga säilitada antidopingualase süsteemi toimimine ja terviklikkus niipalju kui see on võimalik. Siinkohal on ülioluline, et kriisi möödudes saaksime koheselt oma valdkonna töö ja toimimise uuesti täismahus käivitada. Tahaksin ka esile tuua kui keeruline on praegustes oludes sportlastel, kes on sunnitud oma treeningprogrammid katkestama ja on teadmatuses, mis saab nende võistlustest tulevikus.“

 

WADA peasekretäri Olivier Niggli sõnul on nad ADO-dele Covid-19 juhendi välja töötanud koostöös kõikide osapooltega ning tuleb mõista, et spordimaailma jaoks on tegu raskeima ajaga üldse. „Antidopinguagentuurid peavad esmalt lähtuma riiklikest nõuetest ja piirangutest ning nõuannetest ja juhistest, mida valitsused neile jagavad. See aitab viiruse levikut ennetada. Sportlased ja spordisüsteemis töötavad inimesed peavad mõistma, et number üks mure on nende endi tervis,“ sõnas Niggli. „Olukord muutub iga päevaga ja testimine jätkub niipalju kui võimalik, rakendades tervise ja hügieeni kaitseks erimeetmeid. Siiski aitavad puhast sporti hetkel kaitsta erinevad tööriistad – näiteks sportlase bioloogiline pass ABP, mis on meie jaoks eesootavateks kuudeks koos eelnevalt võetud proovidega oluline ja väärtuslik lisaprogramm.“

 

Juhul kui kõrgema riskiga spordialade sportlaste testimine on puudulik või vähenenud, edastatakse vastav informatsioon organisatsioonile, et nad saaksid vajadusel oma testimissüsteemi üle vaadata. WADA jätkab antidopinguorganisatsioonidega pidevat koostööd ning antidopinguprogrammide töö monitoorimist, lisaks avaldab WADA oma kodulehelt pidevalt Covid-19 viirusega seonduvaid uudised, mida saab lugeda siit.

 

 

 

Valminud on teabematerjal keelatud ainete ja keelatud võtete kohta

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusel on valminud infovoldik, mida saab kasutada õppe- ja teabematerjalina informeerimaks erinevaid sihtgruppe keelatud ainete kohta spordis. WADA rahvusvahelise standardi järgi koostatud teabematerjal sisaldab nõuandeid Eestis enamlevinud ravimite lubatavuse kohta sporditegevuses osaledes ning seda on lihtne ja mugav kasutada – voldi kokku ja võta kaasa!

 

Voldikus on esitatud vaid populaarsemad toimeained ning neid sisaldavad ravimid (Ravimiameti poolt koostatava ravimistatistika alusel). Voldik ei asenda WADA 2020. aasta keelatud ainete ja keelatud võtete nimekirja, mille leiab EADSE kodulehelt.

 

Voldiku saab alla laadida .pdf failina SIIT, piiratud koguses voldikuid on saadaval ka Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse kontoris kohapeal. Palume kindlasti oma tulekust ette teavitada, helistades meie üldnumbril +372 682 5985.

 

Täname materjali  koostamise eest proviisor Janne Seppa!

 

EADSE meeskonnaga liitus büroospetsialist Krista

2. märtsil 2020 liitus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse meeskonnaga büroospetsialist Krista Anneljas. Krista on mitmeid aastaid töötanud sekretärina ja töö kõrvalt lõpetanud Tallinna Majanduskooli sekretär-personalijuhtimise eriala. Enne EADSE tiimiga liitumist töötas Krista infosekretärina Møller Autos. Tema elus on sport alati tähtsal kohal olnud ja just seetõttu tundus EADSE põneva uue väljakutsena. 2017. aastal läbis Krista Suppama HIIT treenerite koolituse ja hetkel juhendab ta treeninguid Kalev Spa veekeskuses.

 

Krista poole saab pöörduda e-maili teel    krista.anneljas@antidoping.ee

 

19.02 toimus Tallinnas spordikorruptsiooni teemaline ümarlaud

 

19. veebruaril toimus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi, Keskkriminaalpolitsei ning Eesti Jalgpalli Liidu esindajate eestvedamisel spordikorruptsiooni ümarlaud, mille raames arutleti sporditulemustega manipuleerimise üle (sh kokkuleppemängud).
Ettekannetega esinesid Mihkel Uiboleht (EJL avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja), Kaarel Nestor (Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik), Remo Perli (Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo komissar) ja Henn Vallimäe (EADSE juhatuse liige). Kohapealsesse arutelusse olid spordialaliitude poolt kaasatud veel Eesti Tennise Liit, Korvpalli Liit ja Võrkpalli Liit.
 
Teema on Eesti spordis suhteliselt uudne – ainsana on pikaajaline praktika ette näidata Eesti Jalgpalli Liidul, teistel alaliitudel pikaajalised kogemused ning väljakujunenud praktikad puuduvad. Kohtumise tulemusena jõuti ühisele arusaamale, et lähituleviku tegevussuundadeks on koolitus- ja ennetustöö, sporditulemuste seire käivitamine ning regulatsioonide ja seadusandluse täiustamine.

Riigikogu võttis vastu spordiseaduse muutmise

Riigikogu võttis vastu spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis korrastab sportlastele stipendiumide ja toetuste maksmise korda ning aitab võidelda kihlveopettuste ja dopingutarvitamisega.

 

Seadusega täiendatakse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, mille järgi loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit. Seadus näeb ette luua spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.

 

Loe rohkem SIIT.

Uute muudatustega rahvusvaheline testimis- ja uurimisstandard

2020. aasta märtsikuust hakkab kehtima uus rahvusvaheline testimis- ja uurimisstandard.

 

Vaata täpsemalt siit: https://antidoping.ee/regulatsi…/rahvusvahelised-standardid/

 

Maailma dopinguvastase koodeksi rahvusvaheline testimis- ja uurimisstandard on kohustuslik rahvusvaheline standard, mis on välja töötatud maailma dopinguvastase programmi osana. Rahvusvaheline testimisstandard võeti esimest korda vastu 2003. aastal ja see jõustus 1. jaanuaril 2004. Hiljem on seda muudetud kuus korda. Esimesed muudatused hakkasid kehtima 1. jaanuaril 2009, teised 1. jaanuaril 2011, kolmandad siis, kui testimisstandard nimetati ümber rahvusvaheliseks testimis- ja uurimisstandardiks, mis jõustus 1. jaanuaril 2015, neljandad 1. jaanuaril 2017,viiendad märtsis 2019 ning kuuendad muudatused märtsis 2020.

Peeter Mardna pälvis spordi elutööpreemia

 

Õnnitleme Eesti Antidopingu TUE komisjoni liiget ja tunnustatud spordiarsti Peeter Mardnat, kes pälvis spordi elutööpreemia!

 

Spordi elutööpreemia laureaadi, endise sportlase (sõudmine), sõudekohtuniku, spordiarsti ning spordiaususe eestkõneleja Peeter Mardna kohta öeldakse, et tema elu ja tegevus on ületanud ühe valdkonna või spordiala piirid, sest see nimi kõnetab peaaegu kogu Eesti sportlas- ja arstkonda. Mardna on olnud isiklik mentor paljudele praegustelegi sportlastele. Lisaks märkisid kandidatuuri esindajad, et Mardna on aktiivne kodanikuühiskonda panustaja, kes on mitmete erialaliitude ja ühenduste asutaja ning juht. Aastatel 1992–2001 EOK ja 1992–2001 EOK täitevkomitee liige, alates 2010. aastast EOK auliige.

 

Muuseas, Peeter Mardna on tulnud 9 korral Eesti meistriks: 1960 ja 1964 ühepaadil, 1968 ja 1971 roolijata kahepaadil, 1968 roolijaga kahepaadil, 1971 roolijata neljapaadil, 1967 roolijaga neljapaadil ning 1965 ja 1970 kaheksapaadil.

 

Täispikka uudist kultuuri- ja spordi elutööpreemiate jaotamise kohta saab lugeda siit

https://www.kul.ee/et/uudised/valitsus-otsustas-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid

Vaata koolitusseminari “Terve spordi eest!”

 

Nii füüsiline kui emotsionaalne väärkohtlemine eksisteerivad kahjuks ka spordimaailmas.

Eriti tuleb ohumärke tähele panna laste ja noorte treenimise puhul.

Treenerite, tugipersonali ja spordiorganisatsiooni juhtide ning lapsevanemate teadlikkuse tõstmiseks korraldasime 26. novembril seminari “Terve spordi eest”.

 

Koolitus on täismahus järelvaadatav siit https://www.youtube.com/watch?v=SDwDBeci7f4

 

Koolitusmaterjalid ja spordis väärkohtlemise ennetamise käsiraamat on kättesaavad siit https://antidoping.ee/tugipersonalile/koolitusmaterjalid/

 

EAD testimise maht suurenes 2019. aastal 10%

 

Eesti Antidopingu kodulehelt on nüüdsest kättesaadav 2019. aasta tegevusaruanne, mis võtab kokku eelmise kalendriaasta põhitegevused ning tulemused. Täismahus saab tegevusaruannet lugeda SIIT.

 

2019. aastal viisid EAD akrediteeritud testijad Eestis läbi pea 600 dopingutesti. Eesti sportlastelt võeti nii võistlustel kui ka võistlusväliselt 429 proovi. Erinevate võistluste raames testiti lisaks rahvusvahelisi sportlasi 152 korral, ühtekokku teostati 581 (2018 – 531) testimist. Dopingukontrolli viidi läbi 25 erineval spordialal. Enim testiti Eesti kergejõustiklasi, ujujaid, laske- ja suusasportlasi. Probleemkohaks testimise planeerimisel on sportlaste poolse WADA nõuetele vastava asukohateabe registreerimine ja õigeaegne uuendamine, mis on kaasa toonud mitmeid ebaõnnestunud testimisi. Kolm ebaõnnestunud testimist 12 kuu jooksul loetakse dopingureegli rikkumiseks, mis toob kaasa kuni 2-aastase võistluskeelu.

 

Käivitus uus kaasaegne ravimiotsingu süsteem. 2019. aastal uuendati EAD senine ravimiotsingu süsteem oluliselt tõhusamaks, mis võimaldab tuvastada ravimites sisalduvaid võimalikke WADA poolt keelatud toimeaineid ning annab infot ravimite ja nende toimeainete lubatavuse kohta spordis. Andmebaas töötati välja koostöös Spordikoolituse ja -Teabe SA-ga  ning Ravimiametiga ja on mõeldud kasutamiseks kõigile, nii sportlastele kui nende tugipersonalile (WADA koodeksi järgi: juhendaja, treener, mänedžer, agent, võistkonna abiline, ametnik, meedik või parameedik, lapsevanem või muu isik). Ravimiotsing põhineb ühelt poolt Ravimiameti ravimiregistri automaatselt uuenevatel andmetel ning teiselt poolt antud aastaks WADA poolt kehtestatud keelatud ainete ja keelatud võtete nimekirjal.

 

2019. aastal viis SA Eesti Antidoping läbi 30 välistele sihtrühmadele suunatud antidopingu alast koolitust, millest võttis kokku osa 1038 osalejat, sh 392 sportlast ja 206 treenerit enam kui viieteistkümnelt spordialalt, 141 spordijuhti või -korraldajat, 256 õpilast ja üliõpilast, 16 õpetajat ja 27 muud isikut. Koolitusi korraldati Eesti Olümpiakomitee spordidelegatsioonidele (Noorte Taliolümpiapäevad, Euroopa Mängud, Euroopa Noorte Festival) ja neljateistkümnele spordialaliidule. Sihtrühmade (spordiorganisatsioonid, koolid jt) vajadusi ja huvi arvestades töötati välja 2- ja 4-tunnised (ak. tund) antidopingualaste koolituste õppekavad, mis kinnitati Spordikoolituse ja -Teabe SA poolt. 2020. aastal on EAD-l valmimas ja avatakse rahvusvahelise koolituskeskkonna Triagonal eestikeelsed e-õppe kursused internetikeskkonnas eraldi nii sportlastele, treeneritele (jt taustajõududele ning lapsevanematele) kui arstidele. E-kursusi saavad internetiühenduse olemasolul läbida kõik soovijad ning selle läbimise kohta väljastatakse tunnistus.

 

Perioodil 2019-2020 toimub EAD ühinemine Eesti Olümpiakomitee asutatud uue, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega (EADSE). EADSE kompetentsi lisandub lisaks dopinguvastasele tegevusele ka kokkuleppemängude, väärkohtlemise ja pealtvaatajate turvalisuse temaatika.

 

Koostöös Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja -Teabe SA-ga korraldas EAD/EADSE 26. novembril 2019 rahvusvahelise koolitusseminari “Terve spordi eest: Treeneri ja spordiorganisatsiooni roll ning vastutus väärkohtlemise ennetamisel ja sekkumisel”. Üle 150 osalejaga seminari avas kultuuriminister Tõnis Lukas.