Sügisel 2014 ja kevadel 2015 viis Eesti Antidoping läbi avatud koolitusi sportlastele, et tutvustada antidopingu ABC-s ning uut maailma dopinguvastast koodeksit. Siia oleme kogunud küsimused, mis koolitustel on kerkinud ja mida on hea teistelgi teada.

 

1. Kas Eestis on arutatud kriminaalkaristuse määramist sportlastele, kes on kasutanud dopingut?

Eesti Antidopingu nõukogus ja ka justiitsministri poolt kokku kutsutud töörühmas pole seda ideed tõsiselt kaalutud. Küll aga tuleb arvestada, et selline praktika on levinud mitmetes riikides (nt Itaalias, nüüd muutis karistusi rangemaks ka Saksamaa), nii et selles suunas võib muutusi tulla.

 

Eestis hakkab uuest aastast (2015) kehtima karistusseadustiku muudatus, uus seaduse sõnastus on järgmine:

 

195. Kallutamine dopingu kasutamisele

(1) Ravimi väljakirjutamise eest kasutamiseks dopinguna spordis, samuti ravimi dopinguna kasutamisele kallutamise eest või ravimi dopinguna manustamiseks üleandmise eest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:

1) see on toime pandud korduvalt;

2) see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahalise karistusega.

 

2. Mida tähendab võistlussisene testimine?

Rahvusvaheline testimis- ja uurimisstandard ütleb selle kohta nii (vt eestikeelne versiooni mõistete osa, lk 21):

 

Võistlussisene – kui rahvusvahelise alaliidu või asjaomase ürituse juhtorgani reeglites ei ole sätestatud teisiti, tähendab mõiste „võistlussisene” ajavahemikku, mis algab kaksteist tundi enne võistlust, milles osalejana on sportlane registreeritud, ning kestab vastava võistluse ja võistlusega seotud proovi võtmise lõpuni.

 

Kommentaar. Rahvusvaheline alaliit või ürituse juhtorgan võib määrata, et mõistega „võistlussisene” hõlmatud ajavahemik erineb mõistega „ürituse aeg” hõlmatud ajavahemikust.

 

3. Kui sportlane pole oma tunnise sloti ajal kohale jõudnud, siis kui pikk on veel nn puhveraeg?

Juhul, kui sportlane pole leitav tema enda poolt kirja pandud kohas 1-tunnise sloti ajal, siis testija võib talle helistada 5 minutit enne sloti lõppu. Kui sportlane vastab ja jõuab testijaga kohtuda 5-10 minuti jooksul, siis test loeb. Kui mitte, läheb sportlasele kirja missed test.

 

Kui tegu on sportlasega, kes 1 h slotti täitma ei pea (B-grupp), siis temale antakse kohalejõudmiseks 1 tund peale seda, kui testija on talle helistanud. Aga kui selliseid juhtumeid hakkab korduma, on reaalne oht, et sportlane tõstetakse rangemasse A- gruppi ja ta hakkab täitma 1-tunnist vahemikku päevas.

 

Kindlasti soovitame vaadata ka oma rahvusvahelise alaliidu seatud tingimusi.

 

4. Kui sportlane ei pea ADAMSisse tunniajast slotti panema, kuidas nad saavad missed testi?

Nemad ei saagi.

 

5. Kui mingi riik ei ole koodeksit kinnitanud, siis mis tingimused on seal treeninguks? Kas ma trenni võin teha seal keelatud ainetega?

Tuleb arvestada, et kui sa oled Eesti testibaasi sportlane, siis kehtivad sulle ikka Eesti dopinguvastased reeglid ja ka WADA reeglid, sest Eesti on need vastu võtnud.

Tuleb arvestada ka riikidega, kus on rangemad reeglid, nt Saksamaal või Itaalias. Kui nendes riikides vahele jääda, võetakse arvesse karmimaid tingimusi.

 

6. Millised on ravimite andmebaaside lingid?

 

7. Mis on keelatud võtted?

Keelatud meetodid on ära toodud keelatud ainete ja meetodite nimekirjas ja need on vere ja vere koostisosade manipulatsioonid, keemiline ja füüsikaline manipuleerimine ning geenidoping (osad M1, M2, M3). Keelatud võte ei ole jalgpallis vigastatud sportlase turgutamine.

 

8. Küsimus seoses keelatud seotusega: kuidas dopinguvastane organisatsioon teab, millise massööri juures ma käin?

Ilmselt on see reaalsem situatsioon suurriikides ja nemad võtavad omalt poolt ka vajalikud meetmed.

Põhimõte on see, et jälgitakse pigem seda inimest, kes on „mustas nimekirjas“.

Uus koodeks (artikkel 2.10) ütleb seejuures: “Sportlase või muu isiku kohustus on tõendada, et mis tahes seotus sportlase tugipersonaliga ei ole kutsealane või spordist tulenev.”

Kuna on tegemist uue reegliga, hoiame tekkivate juhtumitega Eesti spordiringkonda kursis.

 

9. Kuidas sportlase isikut kindlaks tehakse (nt kaksikute puhul)?

Sportlaste isikut tuvastatakse ID-kaardi alusel. Testijad teevad eeltööd, enne kui testima lähevad.

Muide, selliseid näiteid on olnud, kus kaksikud on andnud üksteise eest uriiniproovi, kuid nad jäid vahele steroidi- ja verepassi täites. See on ilmselt üks argument, miks sportlase bioloogilise passi kasutamine on enam levinud.

 

10. Kui pikalt proove hoitakse?

Laborite standard näeb ette, et kõiki proove säilitatakse miinimum 3 kuud  (ka negatiivseid), mille järel kuuluvad need hävitamisele.

Kõik riiklikud ja rahvusvahelised alaliidud võivad veel oma äranägemise järgi proove lasta säilitada, et saaks hiljem neid analüüsida.

Uue koodeksi tulekuga proovide säilitamisaeg pikeneb, nii et proove võidakse külmutada, säilitada ja uuesti analüüsida 10 aastat (varasema 8 aasta asemel).

 

11. Miks ma peaksin oma kaassportlase üles andma, kui ta on tarvitanud keelatud aineid? Ta on ju mu sõber. 

Osaliselt nõustume, et dopingu tarvitamisest on raske teavitada ja eriti enda meeskonnakaaslast on keeruline üles anda. Aga siinkohal kaks vastuargumenti:

  • Selle võiks meeskonnas eelnevalt kokku leppida (vt Gerd Kanteri meeskonna näide).
  • Kui su meeskonnakaaslane tarvitab dopingut, siis oma olemuselt tegutseb ta teistel põhimõtetel ja töötab juba sinu vastu. Dopingu tarvitamisest teavitamine on väga konkreetne viis, kuidas tõhusalt dopingu vastu võidelda, nii julgustame seda tegema.

Täiendatud mais 2015:

* Kas vereproovi võtmine võistluspäeva hommikul võib mõjutada sportlase tulemust?
Pigem mitte. Rahvusvahelise standardi järgi on määratud, et kokku võib sportlaselt võtta 25ml verd, mis on märgatavalt vähem kui näiteks polikliinikus. Juhul, kui võetakse verd verepassi või kohapealseks skriininguks, on kogus koguni 3ml, mis ei peaks kuidagi tunda andma.

Vahel on juhtunud ebaõnnestumisi näiteks sportlasel, kes peab toetuma oma spordialal kätele. Aga sellised juhud on erandid. Alati on soovitatav järgida testija antud juhiseid (nt et verevõtukohale tuleb ise peale vajutada ja mitte kohe kätt alla sirgu lasta).

 

* Kas vereproovi võib anda kahe võistluse vahel?
Võimalik. See sõltub konkreetsest spordialast ja rahvusvahelise alaliidu reeglitest.

 

* Mis siis, kui sportlane verevõtmise ajal minestab?
Verevõtjad on oma ala professionaalid ning oskavad ka sellistes olukordades asjatundlikult käituda.

Juhul, kui see juhtub peale verevõtmist, kuid sportlane pole jõudnud vereproovi konteinerisse sulgeda, siis antud juhtum dokumenteeritakse dopingukontrollivormil. Sellepärast on ka soovitus sportlasele kutsuda omale isiklik esindaja testimisele kaasa.

 

* Mitme proovi põhjal kujundatakse verepass?
Verepass kujundatakse vähemalt kolme proovi põhjal.

 

Loe siit, kuidas käib vereproovi võtmine

 

* Kui dopinguproov on negatiivne, kas alaliit teab sellest?
Tulemuse saab teada organisatsioon, kes on testi tellinud. ADAMS-sportlased näevad testi tulemusi ADAMSist. Reeglina negatiivsest proovist ei teavitata.

 

* Kui alkohol on spordialal keelatud (nt vibusport), siis kas pärast võistlust tohib ometi alkoholi tarvitada?
Jah, kui dopingukontrollis on käidud. Soovitav on lisaks uurida ka võistlusjuhendist.